VALGUSES JA VARJUS

Näituse pealkiri võtab kokku siin esilolevate maalide tausta ja saamisloo. Oma teostes püüan tunnetada nii nähtavat kui ka nähtamatut ehk varjus olevat ja aimatavat reaalsust. Viimaste aastate kunstnikuteel olen üha rohkem jõudnud arusaamisele, et kunstnik kui teose looja kõlab kuidagi suurejooneliselt. Meid ümbritsev maailm on ja universum on kirjeldamatult täiuslikum ja kaunim ning selle kõrval kunstniku kui looja ametinime pidada oleks vast liiga suureline. Üks vana nali ütleb, et kui tahad Jumalat naerma ajada, siis räägi talle oma plaanidest.

Minu positsioon on olla pigem vaatleja ja võimalusel olla vahendaja. Kunstnikuna tunnen end pigem meelerännakul viibijana, kus lasen end kellegil või millegil juhtida.

Mind paelub eelkõige protsess ja mitte niivõrd lõpptulemus ning selles seisundis viibimine on ülimalt nauditav. Sellest väljumine on keeruline ja võimalusel jätkan järgmise maaliga seal, kuhu eelmisega pooleli jäin. Seetõttu moodustavad mu tööd tihti sama pealkirja alla koonduva maaliseeria.

Kui lühidalt kirjeldada tööprotsessi, siis on see üks lõputu ja pikk ettevalmistus ning töötegemist kui sellist ei olegi - maal valmib, kui selle hetke ära taban. Tavaliselt alustan mingite spontaansete joonte või struktuuride pinnale kandmisega. Püüan peatada n-ö mõistuse või esteetilise kontrolli ja alluda automatismile ning lasta joonel juhuslikult voolata. Piltlikult öeldes on see nagu liiguks kaetud silmadega ja mind juhitakse nagu pimedat. See on niivõrd enesesse haarav protsess ja kohati tundub, et isegi aeg kaob sel teekonnal. Teatud hetkedel ilmuvad maalile tähenduste võrgustikud, tekivad seosed ja teos dikteerib mulle kuidas edasi liikuda, tekib tunne nagu teostaks kellegi suurt plaani. Siis saabub kõige raskeim hetk ja küsimus, kas lisada veel midagi või ongi pilt valmis. Vahel on isegi hiljem raske pildile oma allkirja anda, kuna oleks liigne seda enda isikuga siduda...