JÄLGI MEID SOTSIAALMEEDIAS
-
15.05.2026 09:00
Düsmorfofoobiale pühendatud grupinäitus sai 14.05 avatud SENSUSES (Lauteri 5, Tallinn). Näitus jääb avatuks augustini. #kalausgalerii #vaimnetervis
-
15.05.2026 09:00
Düsmorfofoobiale pühendatud grupinäitus sai 14.05 avatud SENSUSES (Lauteri 5, Tallinn). Näitus jääb avatuks augustini. #kalausgalerii #vaimnetervis
-
11.05.2026 10:00
Armsad kunstisõbrad! Ootame teid grupinäituse „VÄGA INETU INIMENE“ avamisele Psühhiaatria ja Psühhoteraapia Keskuses SENSUS (Lauteri 5) neljapäeval, 14.05 kell 18. VÄGA INETU INIMENE Näitus Psühhiaatria ja Psühhoteraapia Keskuses SENSUS maist augustini 2026 KUNSTNIKUD: Cloe Jancis, Rene Kari, Jass Kaselaan, Aime Kuulbusch Mölder, Herkki-Erich Merila, Maarit Murka, Tauno Ostra, Marilyn Piirsalu, Kertu-Liisa Sarap, Janika Sootna KURAATOR: Katri-Evelin Kalaus, kliiniline psühholoog, psühhoterapeut, SENSUS; galerist, KALAUS galerii Kõik on inetud? Mitte ühtegi ilusat polegi alles jäänud? Mis neil viga on? „Nina viltu, vasak õlg paremast madalamal, silmad liiga näo keskel koos, nahk põskedel krobeline, kõrvad liiga laiali, parem suunurk längus, juuksed liiga õhukesed, lõuajoon ebaühtlane, sääremarjad paksud…“ (patsientide kirjeldused). Mõni on üleni „eemaletõukava välimusega“... Oled spetsialistina päris nõutu, sest Su vastas istub väga ilus inimene. Kõrged standardid ja pidev iluihalus treenib tähelepanu selektiivseks. Nii ei leita enda juures enam midagi head ja ilusat. Rahulolematus kasvab ning kõik muutub koledaks ja inetuks. Sellised väljaütlemised suunavad kliiniliselt hindama düsmorfofoobiat* (DM). Mida kunst teeb meie välimusega? Kas ta süvendab keha väärtaju või hoopis aitab DM-i ravida? Jälgides skeenel toimuvat, on kunstil siin üsna väljakutsuv ja vastuoluline roll. Kaasaegne kunst ei käsitle ilu enam ammu lihtsalt „esteetilise ideaalina“, pigem millegi muutliku, lubatult problemaatilise ja sageli ka taotluslikult kriitika objektina. See loob huvitava, kohati haakuva, kuid ka vastuolulise seose DM-iga. Mõlemad tegelevad küsimusega: kuidas me oma keha tajume ja hindame? Vahel annab kunst meile võimaluse olla standarditest vaba, sest ta näitab, et ilu on vaid kultuuriliselt loodud nähtus, mitte reaalsus ise, ning et igaühega on alati kõik korras. Kaasaegses kunstis ilu pigem dekonstrueeritakse ning norme lõhutakse julgelt. Ka sellel näitusel lükkavad paljud teosed kõrvale klassikalise ilu. Esile tuuakse moonutused, veidrused, vananemine, armid, kehaline mitmekesisus, voolav fikseerumata sugu ning identiteet. Tavaelus tähendaks see ehk seda, et kõik sobib ja ilu leidub ka reaalses inetuses. Kaasaegne kunst ei kujuta keha enam ammu terviklikult ja realistlikuna, vaid pigem killustatult ja fragmentidena. See haakub DM-iga patsientide kogemusega, kus iga väiksemgi kehaline ebakõla üldistatakse kogu enesele (näiteks: mul on längus õlad, see tähendab, et olen inetu). Kahjuks tegeleb kaasaegne kunst sarnaselt DM-ile ka kriitilise enejälgimisega (selfi-kultuur, identiteedi performatiivsus). Seeläbi võib kunst ja laiem visuaalkultuur võimendada ebarealistlikke ootusi ning esteetiline perfektsionism süvendada rahulolematust. Kehast saab justkui „kunstiprojekt“, mis loob pideva parandamise surve. Kunst teenib nii paradoksaalsel moel kahte jumalat korraga. Seekordne näitus rõhutab ilu kui illusiooni ning püüab lõhkuda DM-i irratsionaalseid säilimismehhanisme. Rõhutame kunsti olulist positiivset mõju: tuua teravalt nähtavaks moonutatud enesetaju, pakkuda kriitilist distantsi ilustandardite suhtes ning aidata normaliseerida erinevusi ja ebatäiuslikkust. Igaüks on ilus omamoodi! * Düsmorfofoobia (keha düsmorfne häire, DM) on ärevushäire, mille puhul inimene on liigselt hõivatud kujuteldava või väga väikese välimusliku „veaga“, mida teised ei märka või peavad tühiseks. DM-i iseloomustavad jäigad ja irratsionaalsed veendumused, et „midagi on valesti“ - sundmõtted oma keha või mõne kehaosa kohta (näiteks nahk, nina, juuksed, kehakuju jms), mida on raske rahule jätta ja mis häirivad oluliselt igapäevast toimetulekut. Muretsemine toob kaasa oma keha pideva kontrollimise (näiteks fotod, peegeldused akendel) või vastupidi - peeglite vältimise, teistega võrdlemise ning pideva „vigade varjamise“ (näiteks meik, riided, kehahoiak, ilulõikused jne). See omakorda viib sotsiaalse vältimiseni (avalikud kohad, pildistamine, kohtumised jne). DM-ga inimesed usuvad, et teised märkavad „defekti“ ja mõistavad nad seetõttu hukka. Emotsioonidest muutuvad ülekaalukaks häbi, piinlikkus, ärevus, kurbus… Probleem näitab kliinilises praktikas selget kasvutrendi - diagnoosime DM-i üha sagedamini. Selle leviku kasv on tihedalt seotud tänapäeva visuaalkultuuri, tehnoloogia ja sotsiaalsete normidega. Mulje endast on aina haavatavam. Sotsiaalmeediaplatvormid (Instagram, TikTok, Snapchat jt) loovad ebarealistlikke ilustandardeid (filtrid, fototöötlus) ja julgustavad end teistega võrdlema ning võimendavad nn „täiusliku välimuse“ kultuuri. Näo- ja kehafiltrid muudavad „ideaalse“ välimuse kättesaadavana näivaks. Samuti on kosmeetilised protseduurid ja ilukirurgia aina kergemini ligipääsetavad, mis suurendab survet oma välimust parandada. Oluliselt on kasvanud ka inimeste visuaalne eneseteadlikkus. Teeme üha sagedamini videokõnesid (Zoom jt) ja selfisid - inimesed näevad oma nägu rohkem kui kunagi varem. See suurendab kriitilisust enda suhtes. Kultuurilised ja ühiskondlikud ootused rõhutavad välimuse tähtsust. Välimusele pannakse aina suurem rõhk (töö, suhted, sotsiaalne staatus) ning teadusuuringud näitavad selgelt, et edukus ja atraktiivsus on positiivselt korreleeritud. Kõrged standardid ja ebarealistlikud ootused keha ja välimuse suhtes kanduvad sageli edasi ka perekondades. Perfektsionistlikel isikutel esineb sagedamini madalat enesehinnangut ja ka DM-i. Teadlikkuse kasv on viinud selle häire sagedasema diagnoosimiseni. Varem võis DM jääda teiste probleemide kõrval märkamata või aeti segamini teiste psüühikahäiretega (nt sotsiaalfoobia, söömishäired jt). DM on kognitiiv-käitumisteraapiaga ravitav ärevushäire. Vajadusel lisatakse ravimid või ajustimulatsioon. #kalausgalerii #vaimnetervis
-
11.05.2026 09:30
Armsad kunstisõbrad! Ootame teid grupinäituse „VÄGA INETU INIMENE“ avamisele Psühhiaatria ja Psühhoteraapia Keskuses SENSUS (Lauteri 5) neljapäeval, 14.05 kell 18. VÄGA INETU INIMENE Näitus Psühhiaatria ja Psühhoteraapia Keskuses SENSUS maist augustini 2026 KUNSTNIKUD: Cloe Jancis, Rene Kari, Jass Kaselaan, Aime Kuulbusch Mölder, Herkki-Erich Merila, Maarit Murka, Tauno Ostra, Marilyn Piirsalu, Kertu-Liisa Sarap, Janika Sootna KURAATOR: Katri-Evelin Kalaus, kliiniline psühholoog, psühhoterapeut, SENSUS; galerist, KALAUS galerii Kõik on inetud? Mitte ühtegi ilusat polegi alles jäänud? Mis neil viga on? „Nina viltu, vasak õlg paremast madalamal, silmad liiga näo keskel koos, nahk põskedel krobeline, kõrvad liiga laiali, parem suunurk längus, juuksed liiga õhukesed, lõuajoon ebaühtlane, sääremarjad paksud…“ (patsientide kirjeldused). Mõni on üleni „eemaletõukava välimusega“... Oled spetsialistina päris nõutu, sest Su vastas istub väga ilus inimene. Kõrged standardid ja pidev iluihalus treenib tähelepanu selektiivseks. Nii ei leita enda juures enam midagi head ja ilusat. Rahulolematus kasvab ning kõik muutub koledaks ja inetuks. Sellised väljaütlemised suunavad kliiniliselt hindama düsmorfofoobiat. #kalausgalerii #vaimnetervis @cloe.jancis @rene.kari @jasskaselaan @kuulbusch @herkkimerila @maaritmurka @marilyn_weaving @cntmprryttts @kertuliisa @janikasootnastudio
-
06.05.2026 09:10
Mina, Katri-Evelin Kalaus, kliinilise psühholoogi ja psühhoterapeudina, tean päris hästi, kuidas muretseda endale ärevushäireid ja galeristina üldse mitte nii hästi seda, kuidas muretseda endale kunsti. Viimane on ju maitse- ja missiooniasi. Psüühika töötab aga kõigil ühtemoodi! KALAUS galerii korraldab psüühikale pühendatud näitusi juba üle viie aasta, minule ja abikaasa Tanel Kalausele kuuluv psüühikale pühendatud kunstikogu sai just 20 ja Psühhiaatria ja psühhoteraapia keskus Sensus diagnoosime ja ravime ärevushäireid ning ka kõiki teisi psüühikahäireid juba 27 aastat. Ajakiri Edasi tähistab sellel aastal kaanest kaaneni põneva sisuga, sh ka kunsti ja psüühika teemadel, oma 10. sünnipäeva. Palju õnne! Täna kell 18 Solarise Caffeines, Estonia pst 9, räägime kunstist, muretsemisest ja muidugi saab ka oma psüühikat testida. Olete oodatud! “Kunst kodudes” on rubriik, mis avab huvitavate loojate kodu uksi ja uurib, kuidas kunst koju tungis ning milliseid […]
-
23.04.2026 20:18
Palju-palju õnne sünnipäevaks, kallis Regina-Mareta! Ole jätkuvalt samavõrd siiruviiruline, ehe ja sügavust täis nagu Sinu suurepärased tööd. Regina-Mareta ja Edgari ühisnäitus "PAARITERAAPIA" jääb SENSUSE ruumides (Lauteri 5, Tallinn) avatuks kuni 30.04.2026. #kalausgalerii #vaimnetervis @maretaregina @edgartedresaar Psühhiaatria ja psühhoteraapia keskus Sensus
-
23.04.2026 20:17
Palju-palju õnne sünnipäevaks, kallis Regina-Mareta! Ole jätkuvalt samavõrd siiruviiruline, ehe ja sügavust täis nagu Sinu suurepärased tööd. Regina-Mareta ja Edgari ühisnäitus "PAARITERAAPIA" jääb SENSUSE ruumides (Lauteri 5, Tallinn) avatuks kuni 30.04.2026. #kalausgalerii #vaimnetervis @maretaregina @edgartedresaar Psühhiaatria ja psühhoteraapia keskus Sensus
-
15.04.2026 12:03
Regina-Mareta Soonseina ja Edgar Tedresaare ühisnäitus "PAARITERAAPIA" on SENSUSE ruumides (Lauteri 5, Tallinn) avatud kuni 24. aprillini. #kalausgalerii #vaimnetervis #sensus
-
15.04.2026 12:03
Regina-Mareta Soonseina ja Edgar Tedresaare ühisnäitus "PAARITERAAPIA" on SENSUSE ruumides (Lauteri 5, Tallinn) avatud kuni 24. aprillini. #kalausgalerii #vaimnetervis #sensus
-
08.04.2026 08:59
Ootame teid Regina Mareta Soonseina ja Edgar Tedresaare näituse "Paariteraapia" raames toimuvale vestlusõhtule Psühhiaatria ja psühhoteraapia keskus Sensus (Lauteri 5) teisipäeval, 14. aprillil kell 18. Kõigil võimalik hinnata kunstiteoste põhjal oma (paari)suhte kvaliteeti ning küsida kunstnikelt, kas ja kuidas ühine kunstnikutee toetab ning täiendab paarisuhteid ning milliseid (kunsti)meediume kooselu rikastamiseks valida. Vestlust modereerib kliiniline psühholoog, psühhoterapeut Katri-Evelin Kalaus.