Mirjam Hinn

Mirjam Hinn (1990) on eesti kunstnik, kes elab ja töötab Tartus. Ta on omandanud 2014. aastal Tartu Kõrgema Kunstikooli maalikunsti bakalaureusekraadi ja 2018. aastal Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna maalikunsti magistrikraadi. Tal on olnud mitmeid isikunäituseid, neist peamised Tartus, näiteks “Tardunud helid” Tartu Kunstimajas (2018), “Kõrgepinge” Tartu Kunstimuuseumis (2019) ja “Tuhandesilmne saar” Tartu Kunstimajas (2021). Ta on osalenud mitmetel ühisäitustel alates 2011. aastast nii Eestis, Leedus, Soomes, Valgevenes, Itaalias kui Saksamaal. Hinni loomingut leidub mitmetes Eesti erakogudes ning Tartu Kunstimuuseumi kogus. Hinn on pälvinud AkzoNobel kunstipreemia aastal 2018, võitnud Noor Tartu konkursi 2019 ja olnud Konrad Mägi preemia nominentide seas 2020. Hinn on Eesti Kunstnike Liidu liige.

Tema tööde võtmeteemaks on kujunenud vaimustus sünesteesiast – eri meeltega koos tajumisest. Sünesteesia kui nähtus on olnud indikaatoriks just tema viimaste aastate näituste ideede tekkele. Hinni huvitab, kuidas on võimalik lõuenditel visualiseerida elamusi, näiteks kuulda helisid (näitus „Tahked helid“), tunda valgust (näitus „Valgus hakkab keema“) või kogeda emotsionaalset šokki (näitus „Kõrgepinge“).

Dünaamilise ja abstraktse kujundikeelega maalikunstniku loomingus on jäänud äratuntavaks värvipalett. Kirkad ja kohati ebamaiselt tehislikud toonid, mis lausa helendavad, on saanud teoste kandvaks aktsendiks.  Hinni maalide abstraktsetel tajuväljadel võib kohata teravikke, jooni, värvipindu, rebitud servadega laike või koguni pintslitõmmete rägastikke. Tema maalimisviisi iseloomustab kirgaste värvide kasutus, algosadeks lahutatud maalikunst ja dekonstruktsioon. Esmapilgul tasapinnalisena tunduvad maalid sisaldavad endas dünamikat ning läbitunnetatud koloriidi ja kompositsiooni kooslusi, tuues vaataja ette eripärase tõlgenduse inimtajust.