Jaan Elken
Jaan Elken (1954) on maalikunstnik, kunstikriitik, kuraator ja kunstiõpetaja. Ta alustas oma kunstnikukarjääri hüperrealistlike maalidega 1970ndatel ning on saanud üheks olulisemaks abstraktseks maalikunstnikuks Eesti kunstis.
Elken on korraldanud üle 60 isikunäituse, sealhulgas Adamson-Ericu muuseumis (2000), Tallinna Kunstisaalis (2005), Tartu Kunstimuuseumis (2005), Berliinis, Kiievis, Kotkas, Uppsalas, Turkus, Riias jne.
Tema tööd kuuluvad Eesti Kunstimuuseumi, Tartu Kunstimuuseumi, Tartu Ülikooli Muuseumi, Tallinna Kunstisaali, Viinistu Kunstimuuseumi, Tretjakovi galerii, Norton Dodge Kollektsiooni / Zimmerli Kunstimuuseumi, Euroopa Parlamenti, CAM – Casoria Kaasaegse Kunsti Muuseumi ja paljude teiste kogude hulka üle maailma.
Ta on avaldanud üle 200 kirjutise kunsti ja kunstipoliitika teemadel. Elken on olnud Eesti Maalikunstnike Liidu juht (1995–1999) ja Eesti Kunstnike Liidu president (1999–2013). Aastatel 1997–2017 oli ta Tartu Ülikooli Kultuuriuuringute ja Kunstide Instituudi maalikunsti professor. Alates 2018. aastast on ta Tartu Ülikooli emeriitprofessor.
"MASKING: VARJATES OMA PÄRIS MINA"
Vastab Jaan Elken
1. Mida sümboliseerib Sinu jaoks algse autoportree muutmine?
Sümboliseerib dialoogi, või ka selle võimatust - näeme ikkagi seda, mida tahame näha.
Looming on puur.
2. Kas kunst on Sinu jaoks koht, kus saad olla vabamalt Sina ise või kohandad ka loomingus ennast teiste ootustega? Mida saad kunstis väljendada, mida igapäevaelus võib-olla ei saa?
Lugesin hiljuti mõttejuppi, et looming on puur - kirjutan sellele alla. Nii ehk teisiti, loomingut saab käsitleda paralleelmaailmana/ paralleelreaalsusena. Ise usun jätkuvalt, et olen seal (loomingus, loomingulisuse lainel jne) viibides vaba, järelikult tunnen seal puuris ennast vabana - nagu traatpuuris laulu siristav kanaarilind?
3. Millist osa iseendast oled pidanud teistega sobitumiseks kõige rohkem varjama? Palun too näiteid olukordadest, kus oled pidanud oma loomulikku käitumist enim muutma.
Loomingus olen nii ehk teisiti ma ise, isegi kui äsja väitsin, et tegu on “paralleelreaalsusega”. Minule pakub huvi vaid selline kunstilooming, kust autor näha on. Trikitamine ja AI-tamine jätab seetõttu täiesti külmaks.
Minule pakub huvi vaid selline kunstilooming, kust autor näha on.
4. Millist rolli mängid igapäevaelus nii hästi, et teised ei märka, kui palju see Sind tegelikult kurnab? Milline näeb välja hetk, millal enam ei jaksa seda rolli kanda? Kuidas see pingutus Sinu igapäevaelu mõjutab?
Kõik oleme mingil määral rollis, kui samaaegsete rollide/isiksuste paljusus kontrolli alt välja purskub, on skisofreenia käes. Kuniks endaga hakkama saadakse, on kõik hästi(?).
Foto: Kaupo Kikkas
